Ivo Lille on saksofonist, helilooja, mänedžer, ansambli- ja koolijuht.
Ta on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus ta on nüüd direktor, ja omandanud magistri- ja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta on õppejõud. Samuti on ta lõpetanud magistriõpingud Sibeliuse akadeemias.
Särav ja mitmekülgne muusik, kes tunneb end hästi nii solistina kui ka kammermuusikuna, aga ka džäss-, klubi- ja popmuusikas. On osalenud mitmete muusikakollektiivide töös, mille hulgas on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, NYYD Ensemble, Estonian Dream Big Band, Tallinna Uue Muusika Ansambel, saksofonikvartett SaxEst, Lament, James Werts World Project, Ka-Funky, Ivo Lille Group, Science of Silence jpt.
Millal tundsid, et muusika on Sind päriselt endale saanud?
Mäletan täpselt, olin 6 aastane, kui meil käis külas õe sõbranna, kes mängis klaveril Öökulli loo. Olin sellest nii lummatud, et juba järgmisel aastal astusin Pärnu Lastemuusikakooli. Järgmine hetk oli keskkooli ajal, kui Loit Lepalaan kutsus mängima Pärnu Big Bändi. Lõplik otsus tuli Otsa kooli sisse astudes.
Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab.
Millal Sind viimati muusika eest kiideti?
Minu meelest on Eestlased väga altid kiitma, iseasi, kas me oskame seda vastu võtta. Tunnen tänulikkust peale iga kontserti ja kasvatan endas oskust, et head sõna mitte tagasi lükata.
Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
Eestis on väga palju ägedaid muusikategelasi, eriti tunnustaksin selliseid, kes hoiavad elus oma kitsast valdkonda. Nii, nagu teevad seda jazz orkestritega Siim Aimla, Raul Sööt või ansamblitega Toomas Rull ja Raul Vaigla; kaasaegse muusika osas Ansambel U:, Tallinna Uue Muusika Ansambel; vanamuusika vallas Reet Sukk, Reinut Tepp; heliloojad Tõnu Kõrvits, Tatjana Kozlova- Johannes jpt. Olen tänulik neile, kes hoiavad toimimas suuri kollektiive nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester ja koor, Estonian Dream Big Band jpt. Kõiki muusikuid, kellega olen kunagi lava jagada saanud või kellest innustunud. Minu eriline tänu läheb Renee Meristele, kes on tulnud appi, et anda noortele arusaam rahvusvahelisest muusikaturust. Ta on kirjutanud õpik-raamatu “Mina teen sind kuulsaks”.
Ega diplom ei tee veel profiks. Mis peale paberi eristab Sinu arvates
profimuusikut harrastusmuusikust?
Kooli eesmärk on anda õpilastele tugevad valdkondlikud sidemed, oskused püstidada isiklikud eesmärgid ning parimad tööriistad nendeni jõudmiseks. Laval olles keegi diplomit ei küsi, sama hulk iseseisvat ja praktilist tööd tuleb kõigil enne ise ära teha. Minu meelest pakub kool selleks otseteed.
Professionaaliks ehk kutseliseks muusikuks olemine iseenesest ei garanteeri teistest paremini mängimist või laulmist, mõni harrastaja võib teha seda kordades paremini. Kui sa tahad publikule pakkuda parimat, pead ise muusikat väga armastama. Selle tulemuseni viinud teekond aga ei tohiks välja paista.
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid, (kui avalik koht, siis
kes võiks olla sel ajal laval)?
Minule meeldib väga kodus olla. Kontsertidel käin samuti hea meelega, aga valin suure hoolega. Vahest sõidan selleks ka kaugemale, et näha ja kogeda midagi konkreetset. Kõige tihedamini käin Otsa kooli õpilaste kontsertidel, see on hea koht kus olla.
Soovita pala, plaati, kontserti, mis Sinu arvates on (viimase aja) parimaid
kuulamiselamusi.
Otsin pidevalt ennast huvitavaid kõlasid, olen pikka aega jälginud mõningaid
autoreid:
Johann Johannsoni
A Winged Victory for Sullen
Snorri Hallgrimsson
Tõnu Kõrvits
Mis on Sinu enda sulest ilmunud palad/plaadid/videod, mida uhkusega
esitleksid?
Ivo Lille Group
Science of Silence
Viimase aja tegemistest:
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini korraldatud olla?
Koostöö. Seda nii muusikaorganisatsioonide kui muusikute endi vahel. Soome on hea näide, kus ühiste pingutuste ja läbirääkimiste tulemusena valmivad suured, ideaalsete tingimustega kontserdisaalid, mida saavad kõik kohalikud muusikaorganisatsioonid ühiselt kasutada.
Soovin, et riikliku toetusega kontserdid, mida Eestis ja välismaal korraldatakse, oleksid hästi läbi mõeldud ja tooksid meile kasu ning oleksid jätkutegevustele suunatud.
Muusikud ja korraldajad võiksid rohkem kasutada üksteise potentsiaali.